Muudetava tugevusega ND-filter video jaoks: vali õige astmete vahemik

Muudetava tugevusega ND-filter (VND) aitab säilitada filmiliku säriaja ka ereda päikese käes. Piisab vaid filtri rõnga keeramisest, et pilti sujuvalt tumendada või heledamaks muuta – tüütu filtrite vahetamine jääb ära. Enamiku videoprojektide jaoks on parim universaalne valik 1–5-astmeline filter, eriti vahelduvates valgusoludes või avaga f/4 ja väiksemaga töötades. Kui soovid aga lahtise avaga otse keskpäevase päikese käes filmida, tasub valida 6–9-astmeline filter.

Kiire ülevaade valikutest:

Olukord	Vajalikud astmed	Soovitatav lahendus
Pilves ilm, vari, aknaalused siseruumid	1–3	1–5-astmeline VND
Ereda päikese käes, f/4, 25 fps	u 5	1–5-astmeline VND (töövahemiku piiril)
Ereda päikese käes, f/2.8, 25 fps	u 6	6–9-astmeline VND või fikseeritud ND64
Sisseehitatud ND-filtriga kaamera (Sony FX6, Canon C70)	Kasuta esmalt kaamera filtrit	Keermega filter lisa vaid lisavajadusel

Vaatame lähemalt, kuidas vajalikku astmete arvu välja arvutada, kuidas vältida odavatele filtritele omast tumedat „X“-mustrit ning millal tasub eelistada hoopis fikseeritud ND-filtrit.

Miks video vajab ND-filtrit?

Erinevalt fotograafiast seab videopilt säriajale kindlad piirid. Loomuliku liikumishägu saavutamiseks peab säriaeg olema kaadrisagedusega ranges seoses: katik peaks olema avatud poole kaadri kestusest. Seda kinomaailma standardit tuntakse 180-kraadise katiku reeglina (180-degree shutter rule).

Kaadrisagedus	Säriaeg (180°)
24 fps	1/48 s (tavaliselt ümardatud 1/50 s)
25 fps	1/50 s
30 fps	1/60 s
50 fps	1/100 s

Allikas: Primer disparo videosärituse juhend. Ka RED-i ametlik katiku dokumentatsioon toetub vaikimisi just 180° katikunurgale.

Päikesepaistelise ilmaga tekib aga probleem. Kui kiirendad säriaega, et vältida ülesäritust, muutub igasugune liikumine või kaamera panoraamimine hakituks ja ebaloomulikuks. Kui keerad ava kinni, kaob madal teravussügavus ning taust muutub teravaks ja segavaks. Siin tulebki appi ND-filter: see toimib nagu päikeseprill objektiivi ees, piirates sensorini jõudvat valgust ning võimaldades säilitada nii soovitud säriaega kui ka lahtist ava. Kui soovid vähendada ka klaasilt või veelt tekkivaid peegeldusi, tutvu meie juhendiga ND-filtrite ja polarisaatorite erinevustest videos.

Kuidas muudetava tugevusega ND-filter töötab?

Muudetava tugevusega ND-filter koosneb kahest omavahel ühendatud polarisatsioonifiltrist. Eesmist filtrit pööratakse paigale jääva tagumise suhtes – filtrite vastastikune nurk määrabki, kui palju valgust läbi pääseb. Nagu selgitab The Digital Picture’i ülevaade, kasutatakse kvaliteetsemates filtrites ka veerandlaineplaate, mis tagavad, et esimene polarisaator töötleks polariseerimata valgust puhtalt ja moonutusteta.

Enamasti on filtrid jagatud vahemikesse 2–5 astet, 6–9 astet või laiemalt 2–8 astet. Iga täisaste vähendab läbilaskva valguse hulka poole võrra – teisisõnu kahekordistab iga aste filtri tumendavat toimet.

Mitu astet sa tegelikult vajad? Praktiline näide

Vajaliku filtri valimiseks piisab lihtsast arvutusest.

Oletame, et filmid ereda päikese käes kiirusega 25 fps, soovides kasutada filmilikku ava f/2.8 ja säriaega 1/50 s.

1. Klassikalise Sunny 16 reegli järgi on keskpäevane päike ISO 100 juures tasakaalus seadistusega f/16 ja säriaeg 1/100 s (Vikipeedia).
2. Säriaja pikendamine 1/100 sekundilt 1/50 sekundile (et järgida 180° reeglit) laseb kaamerasse 1 astme jagu rohkem valgust.
3. Ava avamine väärtuselt f/16 väärtusele f/2.8 lisab veel umbes 5 astet valgust.
4. Kokku vajad seega umbes 6 astet tumendust. See vastab filtrile tähisega ND64.

Tavaline 1–5-astmeline filter jääb sellises olukorras hätta. Ava f/4 puhul vajaksid ligikaudu 5 astet (4 astet ava ja 1 aste säriaja jaoks). See asub aga 1–5-astmelise filtri maksimaalsel piiril, kus pildikvaliteet hakkab tihti langema. Seepärast on ereda päikese käes lahtise avaga filmimiseks kindlam valik 6–9-astmeline filter.

Arvesta kahe asjaoluga: esiteks eeldab see näide tundlikkust ISO 100. Kui sinu kaamera baastundlikkus (Base ISO) on näiteks Log-profiilis ISO 800, on sensor kolm astet tundlikum, mis tähendab, et vajad ka kolm astet kangemat filtrit. Teiseks on Sunny 16 reegel vaid ligikaudne suunis – tegelikku säritust tasub alati hinnata kaamera monitorilt või lainekuju (waveform) abil.

Siin on ülevaade seostest astmete, optilise tiheduse ja ND-tähiste vahel:

Astmed	Optiline tihedus	ND-tähis	Läbilastav valgus
3	0.9	ND8	12,5%
6	1.8	ND64	1,56%
8	2.4	ND256	0,39%
10	3.0	ND1000	0,10%

Allikas: Tools for Film ND-juhend. Rusikareegel: iga valgusaste suurendab filtri optilist tihedust 0,3 võrra.

Kuidas vältida „X“-mustrit ja värvinihet?

Igal muudetaval ND-filtril on oma füüsilised piirid. Kui filter keerata maksimaalse tiheduse lähedale, ristuvad polarisaatorite kihid sellise nurga all, et kaadrisse tekib tume rist ehk nn „X“-muster. See häiriv nähtus paistab eriti silma lainurkobjektiividega ning ühtlastel heledatel pindadel, nagu selge taevas, vesi või lumine maastik. Nagu selgitab K&F Concept, ei tulene see tootmisdefektist, vaid kahe polarisaatori füüsikalisest koostoimest.

Ebameeldivate üllatuste vältimiseks pea meeles järgmist:

• Ära keera filtrit äärmuslikku asendisse. Tiffen soovitab püsida alati märgistatud skaala piires. Skaalal tähisest „MAX“ edasi keerates tekib pildile ebaühtlane tumendus ja tugev ristmuster (Tiffeni juhend).
• Eelista mehaaniliste piirajatega mudeleid. Paljudel kvaliteetsetel filtritel, näiteks PolarPro Peter McKinnon VND sarjal, on sisseehitatud mehaanilised piirajad, mis takistavad filtri keeramist kriitilisest piirist üle. PolarPro kinnitusel välistab see süsteem ka vinjeteerumise kuni 16 mm fookuskauguseni (PolarPro).
• Skaala punktid on vaid orientiiriks. Tiffen toonitab, et MIN- ja MAX-tähiste vahele trükitud punktid ei vasta täpselt kalibreeritud astmetele. Kasuta neid pigem eelmise seadistuse meeldejätmiseks.
• Vali suurema läbimõõduga filter. Suurema diameetriga ja õhukese raamiga filter aitab lainurga puhul servade tumenemist (vinjetti) ära hoida.
• Testi tehnikat enne võtet. Suuna kaamera laia nurgaga ühtlase heleda taeva poole ja keera filter läbi, et teada saada oma komplekti kriitiline piir.

Teine levinud komistuskivi on värvinihe. Soodsamad filtrid kipuvad pildile andma roheka või soojalt kollaka tooni, mis võib filtri keeramisel muutuda. Eelista filtreid, mis rõhuvad neutraalsele värviedastusele (näiteks NiSi True Color seeria). Igal juhul tasub enne tähtsat võtet teha proovivõte hallkaardiga ja kontrollida tulemust montaažiprogrammis.

Muudetav ND või fikseeritud ND?

Mõlemal variandil on omad eelised – parim valik sõltub konkreetsest tööiseloomust.

Vali muudetav ND-filter, kui:

• Filmid dünaamilistes oludes, reportaaže või üritusi, kus valgus muutub pidevalt.
• Vajad kiirust ning soovid säritust korrigeerida ilma ava või säriaega muutmata.
• Töötad minimaalse varustusega ja liigud palju ringi.

Vali fikseeritud ND-filter, kui:

• Filmid stuudios või kontrollitud valgustusega võttepaigas.
• Kasutad ülilainurkobjektiive koos tugeva tumendusega.
• Soovid täielikult välistada igasuguse „X“-mustri ohu ja tagada laitmatu värvipuhtuse.

Väga tugevate filtrite puhul võib pildile tekkida ka infrapunakiirgusest tingitud värvimoone. Kuna see sõltub nii objektiivist kui ka kaamerasensori filtrist, tasub oma seadmeid alati koos testida.

Praktikas kombineerivad paljud videograafid mõlemat: igapäevaseks tööks kasutatakse 1–5-astmelist muudetavat filtrit ning ereda päikesega võteteks võetakse kotist üks tugev fikseeritud ND64 filter. Mugavaks fikseeritud lahenduseks on näiteks magnetkinnitusega NiSi JetMag Pro MAXMAG Landscape ND komplekt, mis sisaldab ND8, ND64 ja ND1000 filtreid ning polarisaatorit.

Kas sinu kaameral on juba sisseehitatud ND-filter?

Enne uue filtri ostmist uuri oma kaamera tehnilisi andmeid. Sisseehitatud ND-filter asub otse sensori ees – see tähendab, et objektiivi ette ei pea lisama klaaspindu, mis võiksid põhjustada sisepeegeldusi või teravuse kadu.

• Sony FX6: elektrooniliselt muudetav ND-filter vahemikus 1/4 kuni 1/128 (2–7 astet), mida saab kasutada ka mugavas automaatrežiimis (Sony).
• Canon EOS C70: mehaaniline sisseehitatud ND-süsteem 2, 4 ja 6 astmega, laiendatud režiimis kuni 8 ja 10 astet (Canon).
• Blackmagic Pocket Cinema Camera 6K Pro: mootoriga liigutatavad IR ND filtrid astmetega 0 (selge klaas), 2, 4 ja 6 (Blackmagic).
• Sony FX3: sisseehitatud filtrit ei ole. Kaamera menüüs leiduv ND-kirje on mõeldud üksnes selleks, et saaksid käsitsi talletada objektiivile keeratud välise filtri väärtuse kaadri metaandmetesse (Sony kasutusjuhend).

Kui töötad FX3 või sarnase hübriidkaameraga, on keermega VND-filter päikese käes töötamiseks praktiliselt asendamatu. Kompaktsete täiskaaderkaamerate huvilistel tasub tutvuda mudeliga SONY FX3A ning vaadata üle ka teised meie valikus olevad videokaamerad.

Pane tähele: ka sisseehitatud ND ei lahenda kõiki olukordi. See ei eemalda peegeldusi nagu polarisaator ega loo pehmet kuma nagu difusioonifilter – eriefektide jaoks on objektiiviesised filtrid endiselt vajalikud.

Vali õige keermemõõt

Filtri suurus ei sõltu objektiivi fookuskaugusest, vaid esiläätsel olevast keermest. Õige numbri leiad objektiivi esiservalt või korpuselt sümboli „Ø“ järelt (näiteks Ø67mm tähistab 67 mm keermemõõtu).

Kui sul on mitu eri mõõdus objektiivi, tasub osta filter kõige suurema keerme järgi. Väiksematele objektiividele saad sama filtri kinnitada soodsate üleminekurõngaste (step-up rings) abil. Näiteks 67–82 mm adapter võimaldab kasutada suurt 82 mm filtrit 67 mm keermega toru ees (Video Links juhend). Väldi vastupidiseid step-down rõngaid, sest objektiivist väiksem filter jätab pildi servadesse paratamatult mustad nurgad.

Objektiivist pisut suurema filtri kasutamine vähendab ka ristmustri tekkimise ohtu lainurga puhul. Arvestada tuleb vaid sellega, et suurema filtriga ei pruugi sobida originaalne päikesevarjuk ja komplekt võib tunduda pisut kohmakam.

Soovitatavad muudetava tugevusega ND-filtrid

Meie tootevalikust leiad nii keermega filtrid, professionaalsetele matte boxi süsteemidele mõeldud filtrid kui ka universaalsed komplektid. Enne ostu sooritamist heida kindlasti pilk tootelehel märgitud laoseisule.

Igapäevaseks filmimiseks vahelduvates oludes soovitame 1–5-astmelist filtrit. Suurepärase värvitäpsusega ja universaalseks kaaslaseks on NiSi JetMag Pro 82 VND 1-5 Stops True Color, mis katab vahemiku ND2–ND32. Taskukohasema alternatiivina 67 mm keermele sobib hästi SmallRig 4581 VND ND2–ND32.

Kui plaanid filmida lahtise avaga otse lauspäikeses, vali 6–9-astmeline filter. Tugeva valguse taltsutamiseks sobib 67 mm keermega SmallRig 5169 VND ND64–ND400 (arvesta, et hämaras see ei toimi, sest minimaalne tumendus on juba 6 astet). Matte boxi kasutajatele sobib BaseCamp süsteemiga ühilduv kandiline PolarPro BaseCamp Stage 2&3 VND 6-9 stop.

Kogu tootevalikuga saad tutvuda meie filtrite kategoorias ning sobivate keermesuurustega objektiive leida objektiivide kategooriast.

Meelespea filmitegijale

• ND-filtrit on vaja selleks, et ere valgus ei sunniks sind rikkuma 180° säriaja reeglit (25 fps juures 1/50 s) ega ava liigselt kinni keerama.
• Astmete väljaarvutamine on lihtne: alusta Sunny 16 reeglist, lisa 1 aste säriaja pikendamiseks ning vajalikud astmed ava avamiseks. Keskpäevase päikese all vajad f/2.8 juures ligikaudu 6 astet.
• Vali universaalseks tööks 1–5-astmeline filter; ereda päikese käes lahtise avaga filmimiseks 6–9-astmeline VND või fikseeritud ND64 filter.
• Ära keera VND-filtrit äärmuslikku asendisse. Testi enne võtet oma laiema objektiiviga „X“-mustri teket ning kontrolli hallkaardiga värvipuhtust.
• Kontrolli oma kaamerat: FX6, C70 ja Pocket 6K Pro omavad sisseehitatud ND-d, kuid näiteks FX3 vajab eraldi välist filtrit.

Kui sa pole päris kindel, milline filter sobib kõige paremini sinu objektiivide ja tööstiiliga, võta ühendust MediaGeari spetsialistidega. Kirjelda oma tehnikat ning leiame sulle parima lahenduse. Alustuseks heida pilk meie filtrite kategooriale.